Peeter (*Peter, ooPeter/Петръ, +Peeter, Peter, Петръ) Tiermann. *28.10.1869 (ekslikel andmetel 20.11, õige oleks 09.11) õhtul Kiidjärve mp-s. (*)09.11.1869 hädaristimisel; ristimine kinnitati Võnnu koguduses. V: sulane Peeter Kallas, vabadik Peeter Tõns, sulase Jaan Tiirmanni naine Amalie. [-1870-1901- elas algul Kiidjärve, siis Kurista, siis Ahja mp-s]. Nähtavasti õppis mõnes Võnnu kihelkonna külakoolis. Ahja algkooli arhiivifond (EAA.5333) sisaldab andmeid üksnes aastatest 1920-1944. 19. sajandi materjali ei sisalda ka Friedebert Tuglase nimelise Ahja keskkooli kantselei arhiiv. Niisamuti ei leidu sobivat materjali Peetri kooliskäimise kohta ka Võnnu koguduse kihelkonnakoolikomisjoni arhiivifondis (EAA.3172), Tartu rajooni rahvakoolide inspektori 1888-1903 arhiivifondis (EAA.390) ega Võru rajooni rahvakoolide inspektori (EAA.394) arhiivifondis. Seetõttu algallikaid Peetri haridustee kohta pole tõenäoline leida. Leeritati 30.11.1886 Võnnu koguduses. Tema leeriteadmisi hinnati lugemises „heaks“, katekismuse tundmises „heaks“ ja religiooni tundmises „enam-vähem“. -1886- elas Rasina mp-s, vallaline. [-1889-1916 elas esialgu Mõtsküla külas, vahepeal Kurista mp-s ning hiljem Serepettas Venemaal]. -1891 hk: Ropka valla liige. 1891- hk: Ahja valla liige. -1898- elas Lääniste külas. -1899-, -1901-, -1907- tisler Mõtsküla külas. -1904- tisler Kurista mp-s.
Säilinud on Tartu Ringkonnakohtu toimik pealkirjaga “Liis Hõimoja nõue Peeter Tiirmanni vastu tasumata palga asjus” aastaist 1901-1902 (EAA.3257.1.485). 13.12.1901 koostati Ahja vallamajas Ahja vallakohtu poolt protokoll, mille järgi Ahja vallast pärinev Liisa Hõimoja (kes ei osanud ise kirjutada) kaebas Peeter Tiirmanni peale, et too ei maksa talle 14 päeva eest, mil tema Tiirmanni lapsi hoidis (20 kopikat päev, mis tegi kokku 2 rubla ja 80 kopikat). Kohus otsustas asja 20.12 seletuse alla wõtta ning kutsuda selleks ajaks ka kaebataw kohtusse. Nimetatud päeval ilmus aga kohtusse vaid nõudja ning kohus otsustas Tiirmanni uuesti ette kutsuda järgmise aasta 10. jaanuariks. Siis ilmusid kohtusse juba mõlemad osapooled. Nõudja kinnitas oma nõudmist ja kostja seletas, et – nõudja oli minu juures 9 päewa lapsi hoidmas; selle eest ei ole mina aga temale midagi lubanud maksta, siiski wõin ma temale 1 rubl. nüüd anda. Osapooled omavahel ise ära ei leppinud. Kohus otsustas selle peale, et Tiirmann peab maksma nõudjale 14 päeva jooksul ühe rubla. 12.01.1902 andis Liis Hõimoja teada, et ta on selle summa kätte saanud.
-1910-1914- hk: Ahja valla liige. [-1910- elas Kosova kõrvalmõisas, oli sotsiaalselt staatuselt mõisasulane]. -1911-1914- elas väljaspool Ahja valda. Ca 1911 asus Peeter ühes perega elama Venemaale. 1916 lahkus ühes naise ning lastega Võnnu kogudusest ja liitus Serepetta kogudusega Ingerimaal. Nähtavasti ta naasis Eestisse tsaariaja lõpul, kuna optandina (1920-1922) ta Eestisse ei naasnud. Hiljem naastes oleks tema kohta säilinud kodakondsustoimik, nagu on tema tütre Magda kohta 1927. a (kelle toimikus on kirjas, et ta vanemad naasid Eestisse temast varem). Tsaariaja lõpul Eestisse naasmise kohta aga reeglina mingeid täpsemaid andmeid ei leidu, kuna tegu oli ühe riigi sees liikumisega. Ka 1918. ning 1919. a põgenikena üle piiri tulnute kohta ei leidu täpseid andmeid.
Peetri kohta ei leidu andmeid Tartu aadressbüroo kartoteegis (1918-1934), kontrollitud on nimekujud Tiermann, Tiirmann (leiduvad tema laste andmed). Nähtavasti pidas ta oma tisleriametit väikestviisi. Poja Johannese kutseoskuse toimiku järgi töötas Johannes tema töökojas. Kaubanduslikku patenti aga Peetril ei olnud – 1925. ja 1930. a aadressraamatutes tema andmeid ei leidu, kuigi seal leidub mitmete väikeettevõtjate (kodutöökodade) andmeid. 1920. ja 1930. aastatest on üsna hästi säilinud ka Tartu linna elanike tuludeklaratsioonid, kuid neist ei leidnud me andmeid Tiermannide/Tiirmannide kohta. Kontrollisime neid allikaid aastatest 1930-1939. Puusepp Peeter Tiirmann elas Tartu 1925. aasta aadressraamatu järgi Hetseli 1.
Johanna Vooremäe andmetel oli Peetri ja Liisa peres olnud kokku kaheksa last. Kasutatud allikatest leidsid uurijad aga andmeid vaid seitsme lapse kohta. Kuna perekirjadel peaks olema kirjas kõik lapsed, on tõenäoline, et neil oligi seitse last. Samas ei saa välistada, et ametnikele ei olnud teada andmed nt mõne Venemaal sündinud ja võibolla ka seal surnud lapse kohta. Täiendavalt kontrollisime ka Ahja valla 1910-1914 liikmete nimekirja, kuid sealgi ei olnud kirjas ühegi seni teadmata lapse andmeid. -1930- elas Tartus Kroonuaia 31-6, teeb kodu puusepa tööd. Tema korteri üürisumma 1930. aasta eest oli 120 krooni. -1931 elas Tartus Kroonuaia 31-6, ametilt tisler. +23.11.1931 Tartus Kroonuaia 31-6. Surma põhjus: maohaavad ja mao verejooks. Surm registreeriti 25.11.1931 Tartu Peetri koguduse II pihtkonnas tema tütre teadaande põhjal. Surmaaktil olevast teada andja allkirjast võib lugeda välja I. Uik. (+)Tartu Peetri uuele kalmistule, sektor 11, plats 27.3 Abiellus 07/19.04.1898 Võnnu koguduses Liisa Sonnatariga. Kuulutati 22.03, 29.03 ning 06.04.1898 Võnnu koguduses. Laulatati kohaliku pastori A. Varrese poolt. Tegemist oli mõlema jaoks esimese abieluga.